Minu suhe rahaga.
Minu kogemus ja tagasiside case studyna.
Osalesin 9. veebruaril 2025 aastal Elena Koit ja Kaido Kubri juhtumianalüüsil.
Saatsin oma loo ja mind valiti välja.
Päris hirmus oli juba video tegemine. Pärast kolmandat katset, saatsin video ära ja jäin ootama, kas ma saan valituks või mitte.
Pääsesin “kuumale toolile” ja kui pihta hakkas, siis olin valmis ka kohe esimesena tulle astuma, 45 minutit minu aega.
See ei olnud mu esimene kord vaadata sisse raha teemasse. Olen varem ka konstellatsiooni laval seda teemat vaadanud. Iga korraga puhastub mingi kiht ära. Olen selle käigus väga palju teada saanud oma esivanemate raha uskumuste ja mustrite kohta. Kuidas nemad on varasemalt rahaga ringi käinud ja mis on tegelikult põlvest põlve edasi antud?
Kindlasti siin kohal mõni lugeja arvab, et mis seal minevikus ikka kaevata. Paraku minu kogemus näitab, et vahepeal peab teadma, mis minevikus toimunud on, et siis enda elu teisiti seada ja saada paremaid tulemusi. Mis mind on ajendanud? Ikka see, et minu lastel oleks kergem ja rahakam tulevik. Kui mina muudan ära mustrid, siis nemad saavad teisiti valida ja tegutseda. Mina ise saan ka valida teisiti. Alati saan muuta, mis mulle enam ei sobi või mida ma ei taha. Muidugi olen ma ka ise oma poolt andnud mustreid edasi, mis ei ole just kõige elutervemad, aga ma püüan muutused sisse viia ja kui näen, et lapsed kalduvad teelt kõrvale, siis ka endale tunnistada et ohhhh olen teinud valesti.
Tagasi tulles nüüd juhtumianalüüsi, siis mulle meeldis nende lähenemine. Kaido analüüsis läbi DISC-i ja Elena läbi HD süsteemi. Mõlemad lõpuks jõudsid samale tulemusele. Nägid ära, kus ma endale pähe annan ja mis on minu kõige keerulisemad kohad. Lõpp kokkuvõttes ma ju teadsin, aga veidi vaatenurka muutes oli ka uut infot juures.
Mina kui emotsionaalne generator, kes peab arvestama oma keha tunnetusega ja vastama ainult neile kutsetele, mis mulle päriselt sobivad ja korda lähevad. Usaldama, et olen oma teekonnal hoitud ja toetatud isegi siis kui ma ei näe kuhu ma suundun. Muidugi oleks lihtne, kui tean täpselt ette mis mind ees ootamas on ja kuidas asjad lahenevad. Paraku elu üllatab, ning ainult nii on võimalik saavutada maksimaalne tulemus. Mina olen orienteeritud nautima oma teekonda. Kohati liigub kõik ilusti ja ladusalt ning kohati mitte alati. Oskan ka mina võtta selliseid ülesandeid, mis tunduvad lihtsad, aga kas ikka on…
Teine väga tugev koht on minu detailsus ja analüütiline meel, mis tekitab aeg-ajalt ülemõtlemist ja endale “pähe andmist”. Jaa töö tegemiseks on see supper võime, aga ma võin sellega liiale minnes endale päris palju kahju teha. Seega ülemõtlejad, mõtleme vähem ja tegutseme rohkem läbi oma keha tunnetuse.
Kolmas suur koht on andmine ja vastuvõtmine. Andmisega pole probleemi, alati sean teised esikohale ja unustan enda ära. Igakord väljaandes ei ole mu tass täidetud ja see lõhub mind. Vastuvõtmisega on keerulisem, sellega tuleb tööd teha ja harjutada ennast usaldama ja päriselt vastuvõtma. Igal asjal ei ole tagamõtet taga ja mõni asi võib viia väga ägedate inimestega kokku.
Neljas koht, mis on vaja mul üle vaadata on mind ümbritsev keskkond ja inimesed. Vot see on minu jaoks keeruline. Kui ma võtan inimesed omaks, siis nad on minu inimesed ja ma kaitsen ja toetan neid. Samas saan, aru et mõned inimesed on kui “vampiirid”, kes mind tühjaks tõmbavad, sellegi poolest on mul ka nendest keeruline loobuda. Viimase 4 aastaga on mind seatud olukordadesse, kus inimesed minu ümber muutuvad. Ma ise ei suuda selliste olukordadega kohaneda nii kiiresti ja taastumine võtab megalt aega. Samas olen saanud ka uute inimesete ruume tunda ja need tõstavad mind väga, eriti näiteks ärinaised. Nendelt saada inspiratsiooni ja tuge, sest justkui mõned väljakutsed on meil kõigil sarnased, mida soovime ületada. Sellest kirjutan eraldi postituse.
Viies koht on hetkes olemine ja hetke nautimine. Mitte kiirustamine ja rapsimine. Ei ole mõtet pendeldada mineviku ja tuleviku vahel… jaa seda on vahepeal vaja teha, aga mitte iga päev. Samas ei saa ma ka kiirendada protsesse, sest kõik võtabki aega.
Seega kokkuvõttes tasub enda minevikku teada ja sellest arusaada, et siis valida teisiti. Jälgida, et minu klaas oleks alati täis, enne kui asun teisi toetama. Sel juhul on kvaliteet hoopis teine. Minu töö kvaliteet on otseses seoses minu enesetundega.
Oskus jagada enda kogemust ja rääkida oma lugu, sest sellest saavad teised õppida. Võtta vastu ennast sellisena nagu ma olen, ehtsa ja audentsena. Mitte peita ennast maskide taha, sest see ei aita lõppkokkuvõttes mitte kedagi. Usaldada ja uskuda endasse ja oma töösse. Nautida ja olla kohal.
Kui kõik on paigas, siis on ka minu rahad korras. Püsin voos ja olen õigel teel.
Kaire