Koduõpe võib olla imeline võimalus pakkuda lapsele paindlikku ja individuaalset lähenemist hariduse omandamisel, kuid samas võib see olla ka suur vastutus ja väljakutse lapsevanema jaoks. Paljud koduõppe vanemad kogevad stressi ja väsimust, sest nad tunnevad, et peavad täitma nii õpetaja, lapsevanema kui ka perenaise või peremehe rolli korraga. Kuidas aga säilitada tasakaalu ja vältida läbipõlemist?
Alusta väikeste ja realistlike sammudega. Sageli tunnevad lapsevanemad survet teha koduõppest täiuslik süsteem, kus iga päev on efektiivne ja produktiivne. Kuid reaalsus on see, et nii nagu koolis, on ka kodus paremaid ja halvemaid päevi. Kõik ei pea alati ideaalselt sujuma. Luba endale ja lapsele hingamisruumi ja pea meeles, et edu ei mõõdeta ainult õpikutest läbitud lehekülgede järgi. Siin on hea meelde jätta, et teinekord laps õpib paremini kui mõelda teisiti või leida teistsugune vaatenurk.
Olles ise kahe lapsega koduõppel tean, et see mis sobib ühele lapsele ei sobi teisele. Igal lapsel oma süsteem ja oma motivatsiooni vahendid. Isegi kui oled juba koduõppel olnud, siis tea, et teise lapsega on alati teisiti.
Tee plaane, aga jäta alati ruumi ja mõistmist, kui esialge variant ei tööta. Igale lapsele oma lähenemine. Hea nädala plaan aitab koduõppel sujuvalt kulgeda, kuid oluline on jätta ruumi ka paindlikkusele. Liiga range ajakava võib olla lisastressi kõigile. Näiteks kui laps on väsinud või haiglane, ei ole mõistlik nõuda tavapärast õppetegevust – selle asemel võiks keskenduda kergematele tegevustele, nagu raamatute lugemine või loovülesanded (kunst, käsitöö, söögi tegemine jne).
Ära võta kõike vaid enda kanda. Lapse haridus ei pea olema ainult ühe vanema kanda. Peres on ka teine lapsevanem, vanavanemad või vanemad õed-vennad, saab ka neile teatud ülesandeid delegeerida. Kaasa pere teised liikmed ka koduõppesse, tee neile süsteem selgeks ja saad ise korraks hinge tõmbe pausi. Näiteks võib üks pereliige võtta üle loodusõppekäigud või matemaatika harjutused, samal ajal kui teine keskendub kunsti- ja loovtöödele. Miks mitte saata vanavanemad teatrisse või spasse koos lapsega. Oluline on pärast lapse poolne tagasisidestus, emotisoon ja ägedad fotod, mis jäädvustatakse.
Alati tuleb aega võtta iseendale ja oma tassi täitmisele. Kui lapsevanem kulutab kogu oma energia ainult lapse haridusele, jääb enda heaolu tahaplaanile. Leia igapäevaselt hetk, kus saad midagi ainult iseendale teha – olgu see hommikukohv vaikuses, jalutuskäik looduses, mõni hobitegevus, sõbrannaga kohvikus kohtumine või mediteerimine. Õnnelik ja tasakaalus vanem on lapse jaoks parem juhendaja ja kaaslane.
Alati küsi abi, kui tunned et asjad jooksevad kokku. Läbipõlemise vältimiseks on oluline leida toetusvõrgustik. Koduõppe kogukonnad, foorumid ja tugigrupid on suurepärased kohad, kus teiste vanematega kogemusi vahetada ja nõu saada. Samuti võib abi olla mentorist, kes aitab koduõppe planeerimisel ja keerukate olukordade lahendamisel.
Muuda õppimine nauditavaks kõigile, nii endale kui lapsele. Kui koduõpe muutub rangeks ja monotoonseks, võib see tekitada stressi nii vanemal kui ka lapsel. Tee õppimisest mänguline ja kaasahaarav protsess. Kasuta praktilisi ülesandeid, käige looduses õppimas, kohvikus lapsega deitimas ja vii läbi katseid ning tehke erinevaid projekte. Lase lapsel osaleda õpiprotsessi kujundamises ja valida teemasid, mis teda huvitavad. Huvitavad ja põnevad õppeained aitavad ka keerukatega ilusti toime tulla.
Võta puhkust ja puhkehetki. Nii nagu koolides on vaheaeg, peaks ka koduõppes olema päevi, kus õppimise asemel keskendutakse lõõgastumisele ja muudele tegevustele. Planeeri perepäevi, kus lähete matkale, külastate muuseumi või veedate aega mängides.
Kokkuvõtteks võin öelda, et lapse koduõppel õpetamine on suur, kuid samas ka väga väärtuslik kogemus. Selleks, et vältida stressi ja läbipõlemist, on oluline lapsevanemal hoida tasakaalu, delegeerida vastutust ja leida aeg ka iseendale. Kui sa tunned, et vajad tuge, ära kõhkle abi küsida – olgu selleks mentor, kogukond või lihtsalt sõber, kellega oma mõtteid jagada.
Kaire