Ühiskondlik surve on alati olemas, kui otsustad teha midagi teisiti kui enamik on harjunud tegema. Koduõppele üle minnes ja seal olles võid kogeda erinevaid reaktsioone, eriti alguses. Paljudel inimestel on koduõppe kohta oma arvamus, isegi kui nad ei tea sellest kõike. Paraku on need arvamused sageli negatiivse alatooniga, sest koduõpe pole veel normiks saanud ning see tekitab teadmatust ja hirme.
Kui oled otsustanud koduõppe kasuks, võib sulle tunduda, et oled pidevalt teiste arvamuste ja hinnangute risttules. Küsitakse: “Kas sa saad sellega hakkama?” või “Miks su laps ei suuda tavakoolis käia?” Need küsimused võivad panna ka sind kahtlema oma valikus, kuid oluline on mäletada, miks sa selle tee valisid. Koduõpe ei ole lihtsama vastupanu tee, vaid teadlik otsus, mis on tehtud lapse vajadusi ja pere dünaamikat silmas pidades.
Parim viis ühiskondliku survega toimetulekuks on jääda oma otsusele kindlaks. Aja jooksul muutub nii sinu kui ka teiste vaatenurk. Kui sinu laps areneb, õpib ja on õnnelik, hakkavad ka skeptikud nägema, et koduõpe võib olla toimiv ja edukas lahendus.
Oluline on ka leida toetav kogukond – teised koduõppepered, kellel on sarnased kogemused. Jagatud teadmised ja toetus võivad aidata üle saada ka suurimatest kahtlustest. Mentor, kes on valmis ära kuulama ning aitab uued eesmärgid paika panna. Aitab hoida kätt pulsil.
Kahjuks ei ole koduõppe teemal avalik arutelu veel piisavalt avatud, kuid loodan, et see muutub. Minu eesmärk on aidata kaasa sellele, et koduõppe teemal saaks rohkem ja ausamalt rääkida. Mida rohkem jagame oma lugusid ja kogemusi, seda loomulikumaks ja aktsepteeritumaks muutub koduõpe meie ühiskonnas.
Kaire