Emotsioonid – mida need tegelikult tähendavad ja miks need meid juhivad?
Me kogeme iga päev emotsioone, nii häid kui ka halbu. On päevi, kus oleme terve päev tõstetud tunnetest. Samas on päevi, kus tahaks kõik nurka visata ja lihtsalt olla. Kui ma mõtlen emotsioonidele, siis näen neid kui väikeseid sõnumeid meie seest. Need on märgid, mis annavad teada, mis meiega päriselt toimub – nii kehas, mõtetes kui ka hinges. Mis on emotsioon? See ei ole “halb” ega “hea”, vaid pigem info. Küsimus on selles, mida me selle infoga peale hakkame.
Mis on emotsioon ja miks see tekib?
Sõna ise tuleb ladina keelest emovere, mis tähendab “liikuma panema”. Ja just seda emotsioonid teevadki – nad panevad meid tegutsema, peatuma, kaitsma end või otsima lähedust. Tihti on vaja tegeleda emotsioonidega, mis on juba lapsepõlvest läbi tundmata ja sammuvad vapralt kaasa kogu meie teadliku elu, kuniks nad ennast märku andma hakkavad. Seega kui me oma tundeid ja emotsioone ignoreerime, hakkavad need kuhjuma ning lõpuks väljenduvad kas plahvatusena või hoopis kehas (näiteks pingetena või haigustena).
Levinumad emotsioonid, mida me kõik kogeme
Kui rääkida emotsioonide loetelust, siis kõige sagedamini kogeme:
- Rõõm – kerguse ja rahulolu tunne, mis paneb meid looma.
- Kurbus – seotud kaotuse või pettumusega, annab aega peatuda ja töödelda.
- Hirm – hoiatab ohu või ebakindluse eest, kuid võib ka piirata.
- Viha – näitab, et meie piirid on ületatud või midagi on ebaõiglane. Tegelikult suur energiaallikas.
- Süü ja häbi – mõjutavad enesehinnangut, sageli pikemalt.
- Ärevus – segu hirmust ja kontrollivajadusest, paneb keha valvelolekusse ka siis, kui tegelikku ohtu pole.
Emotsioonid ei ole head ega halvad – nad on info
Oluline on mõista, et emotsioonide tähendus ei ole meid karistada, vaid juhtida tähelepanu sellele, mis meie sees toimub. Iga tunne toob väärtuslikku infot, kui oskame seda märgata.
Liiga tihti kasvame üles sõnumitega: “ära nuta”, “ära vihasta” või “võta end kokku”. Kuid emotsioonide mõistmine ja aktsepteerimine aitavad elada palju terviklikumat elu. Alles siis saavad need olla meie liitlased, mitte vaenlased.
Praktilised sammud: kuidas oma emotsioone märgata ja neist kergemini lahti lasta?
Kui emotsioonid on nagu sõnumid, siis järgmine samm on õppida neid lugema. Tihti jookseme lihtsalt edasi – töö, kodu, lapsed, igapäevased kohustused – kuni märkame, et sees on raske, aga ei oska öelda, miks.
Esimene samm: märka, mida sa tunned
Emotsioonide märkamine algab lihtsast küsimusest: “Kuidas ma end praegu tunnen?”
Võid proovida:
- Kirjelda tunnet kehas. Näiteks: “Mul on raskus rinnus” või “Kõhus on pingul tunne.”
- Pane emotsioonile nimi. “Ma tunnen kurbust.” Või “Ma tunnen viha.” Ainult nimetamises on juba vabastav jõud.
- Küsi: “Mis seda tunnet minus käivitas?”
Teine samm: luba endal tunda
Me kipume tugevaid tundeid alla suruma, sest need tunduvad ebamugavad. Aga kui lubad endal neid kogeda – kasvõi mõne minuti – hakkab energia juba liikuma ja enesetunne paraneb.
Kolmas samm: leia viis vabastamiseks
Igaüks leiab lõpuks oma mooduse, kuidas tundeid ja emotsioone vabastada:
- Kirjutamine – lase mõtetel ja tunnetel vabalt paberile voolata. Tekst võib olla seosetu ja see on oluline.
- Liikumine – jalutuskäik, tants, jooksmine või padja peksmine.
- Hingamine – sügav hingamine on üks lihtsamaid emotsioonide vabastamise harjutusi, aga millegi pärast me kipume selle ära unustama ja hoopis hingama pinnapealselt.
- Vestlus – rääkimine inimese või mentoriga aitab tundeid lahti harutada. Vestlus aitab tuua nähtavaks selle, mille ise nii osavalt ära peidame ja ignoreerime. Suunavad küsimused ja peegeldused aitavad lõpuks näha algpõhjust.
- Reiki – reiki on olulisel kohal emotsioonide märkamise ja vabastamise juures. Selle kaudu on võimalik trauma tuvastada ja kliendi jaoks kergemalt sinna sisse vaadata. Reiki on Jaapanist pärit tervendamise ja eneseabi meetod, mille nimi tähendab „universaalne eluenergia“. Selle mõte on lihtne: meis kõigis liigub energia, ja kui see energia saab vabalt voolata, tunneme end tasakaalus ja tervena. Kui aga energia jääb kuhugi toppama – näiteks stressi, pingete või haiguste tõttu – tunneme end väsinuna või tasakaalust väljas. Reiki praktikas pannakse käed keha peale või keha kohale ning energia hakkab liikuma just sinna, kuhu seda parasjagu vaja on. See ei ole seotud ei religiooni ega keeruliste rituaalidega – pigem on see loomulik viis keha, meele ja emotsioonide rahustamiseks ja toetamiseks.
Mida Reiki võib pakkuda?
- sügavat lõõgastust ja stressi leevendust,
- toetust keha loomulikule tervenemisprotsessile,
- sisemist rahu ja selgust,
- paremat und ja enesetunnet.
Oluline on meeles pidada, et Reiki ei asenda arstiabi, kuid võib olla hea täiendus igapäevaelus, kui soovid rohkem tasakaalu ja kergust.
Lihtsustatult öeldes on Reiki pehme, aga tõhus viis anda endale ja teistele „energeetiline kallistus“, mis aitab rahuneda, laadida ja taastuda.
Igapäevane nipp emotsioonidega paremini toime tulekuks
Pane endale telefoni meeldetuletus: “Kuidas ma end praegu tunnen?” See väike samm aitab harjutada teadlikkust ja loob harjumuse, mis muudab lihtsamaks ka selle, kuidas oma emotsioone juhtida.
Emotsioonidega sõbraks saamine on harjumus
Praktilised sammud emotsioonide jaoks ei tööta üleöö, aga järjepidevalt harjutades märkad, et ka tugevamad tunded ei hirmuta enam. Sa tead, et suudad nendega toime tulla ja vajadusel neist lahti lasta.
“Kui tunned, et soovid oma emotsioone vabastada läbi reiki või koduõppe teekonnal rohkem tuge, oled oodatud broneerima tasuta kõne: kairekiilu.eu.”
Kaire