Kas oled vahel tundnud, et õpilaud ja töövihikud ei vii sind ega last eriti kaugele? Et õppimine muutub justkui kohustuseks, mitte avastamiseks? Kui jah, siis sa ei ole üksi. Just siit tulebki mängulise ja kogemusõppe väärtus – õppimine ei pea toimuma ainult istudes ja kirjutades. Vastupidi – suur osa tõelisest õppimisest toimub siis, kui laps liigub, katsetab, loob ja kogeb. Tegelikult me koos õpime igapäev, aga ei arvesta sellega, et see on õppimine.
Selles postituses jagan, mis on mänguline ja kogemusõpe, miks need on tõhusad, kuidas neid oma igapäevasesse õppeellu põimida ning millised näited on päriselt toiminud meie kodus ja teiste perede juures.
Mis on mänguline ja kogemusõpe?
Mänguline õpe tähendab õppimist läbi mängu. See ei tähenda ainult „rollimänge“ või „lauamänge“, vaid iga tegevust, kus laps osaleb loovalt, vabalt ja sisemotivatsioonist lähtuvalt. Mängus õpitakse reegleid, sotsiaalseid oskusi, keelt, loogikat, loovust ja palju muud – ilma et keegi peaks ütlema „Nüüd me õpime“.
Kogemusõpe ehk õppimine kogemuse kaudu tähendab, et teadmised sünnivad läbi ise tegemise. Laps ei õpi ainult kuulates, vaid katsetades, kogedes ja analüüsides. See on sügavam ja pikaajalisem õppimine, sest teadmised on seotud isikliku kogemusega.
Miks on mänguline ja kogemusõpe nii tõhusad?
- Tõeline seotus ja motivatsioon – Laps õpib paremini, kui tal on huvi ja kui tegevus on tähenduslik. Mängus on lapsed süvenenud, keskendunud ja loovad – see kõik toetab sügavat õppimist.
- Turvaline katsetamisruum – Mängus võib eksida, proovida uuesti ja leida oma lahendusi. See arendab probleemilahendusoskust.
- Ajule loomulik viis õppida – Uuringud kinnitavad, et aju õpib parimini läbi tegevuse ja emotsionaalse seotuse. Mäng ja kogemused ühendavad need kaks elementi.
- Elulised oskused – Kogemusõppes arenevad kriitiline mõtlemine, koostöö, vastutustunne ja loovus – oskused, mida vajatakse elus rohkemgi kui lihtsalt fakte.
Kuidas seda päriselt ellu viia?
- Võta aeg maha ja vaata lapse mängu kõrvalt
Luba lapsel mängida ja jälgi, mida ta mängus avastab. Kas ta loendab autosid? Kas mängib kauplust ja arveldab rahaga? Või seab metsas üles „välikööki“ ja valmistab roogasid? See on õppimine!
- Paku mänguks rikastavat keskkonda
- Pane riiulile mitmekesised materjalid: looduslikud esemed, ehitusklotsid, voolimismass, vanad riided rollimänguks.
- Ära unusta avatud mänguasju, mis ei dikteeri kindlat mänguviisi (nt tühjad karbid, kangad, köögiriistad).
- Anna lapsel võimalus ise valida ja katsetada.
- Põimi õpieesmärgid tegevusse loomulikult
Näiteks:
- Õpite korrutamist? Mängige poe- või kohvikumängu, kus peab arvestama hindade ja kogustega.
- Teema on keskkond? Tehke koos prügikoristusretk ja sorteerige pärast prügi.
- Kirjutamise harjutus? Kirjutage salajasi kirju või koostage aardejahi juhised.
- Loo kogemuslikke projekte
- Ehitage midagi koos – näiteks putukahotell, herbaarium või lauamäng. Igas projektis on peidus mõõtmist, planeerimist, koostööd, loovust.
- Külastage kohti, mis teemat elavdavad – muuseum, talu, töökoda, loodusmatk.
- Kutsu ellu “eluteemad” – nt kodupank, kodulabor, kodukohvik – ja las laps on nende osa.
- Peegelda ja räägi kogetust
Kogemusõppe oluline osa on mõtestamine. Pärast tegevust arutage:
- Mis me tegime?
- Mis läks hästi? Mis oli keeruline?
- Mida sa teada said?
- Kuidas seda veel kasutada saaks?
Päriselu näiteid meie kodust ja teistelt peredelt
- Üks teine pere lõi sügisel õppeprojekti „Minu kodukoht“ – nad kaardistasid, intervjueerisid vanavanemaid, uurisid kaarte ja lõpuks korraldasid väikese näituse. Õppimine toimus keeles, ühiskonnaõpetuses, loodusõpetuses – aga ennekõike elus eneses.
- Meie pere loodusõpetuses. Jõed ja Järved, oli teema, kus käisime mõõtma jõe vee temperatuuri. Tegime katse ja pärast võrdlesime temperatuuride vahesid.
- Muusikaõppeks on väga hea käia kontserditel ja siis sellest pärast kirjutada, kes esinesid, mis pille mängiti ja mis veel toimus. Selleni välja kus kontsert toimus ja ajalooline taust juurde.
Mida vanemana meeles pidada?
- Lase lahti mõttest, et „päris õppimine“ toimub ainult laua taga. Mäng ja kogemus on õppimine.
- Ära karda „igavat“ – korduv mäng võib olla lapse jaoks süvenev töö.
- Õppimine ei tähenda alati mõõdetavat tulemust. Vahel piisab kogemusest endast.
- Sa ei pea olema õpetaja – piisab, kui oled toetav täiskasvanu, kes loob ruumi, kuulab ja arutleb.
Kokkuvõtvalt
Mänguline ja kogemusõpe ei nõua erilisi vahendeid ega keerulist ettevalmistust. See vajab pigem tahet märgata ja lasta õppimisel juhtuda. Meie kodudes on lugematu hulk hetki, kus õppimine toimub – sageli just siis, kui me ei pane seda isegi tähele.
Kui tunned, et tahaksid rohkem ideid, tuge või arutada, kuidas oma peres mängulisust ja kogemuslikkust suurendada, oled alati teretulnud ühendust võtma. Aitan hea meelega leida just teie perele sobiva viisi.
👉 Külasta mu kodulehte või broneeri tasuta kõne, kui soovid arutada oma pere õpiteekonda.
Soojade tervitustega,
Kaire