KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED
Koduõpe tekitab palju küsimusi – nii seaduslikkuse, igapäevase korralduse kui ka lapse tuleviku kohta.
Olen siia koondanud küsimused, mida minult koduõppe mentorina kõige sagedamini küsitakse.
Kui sa oma vastust siit ei leia, kirjuta mulle julgelt – iga pere olukord on erinev.
KODUÕPE EI OLE KÕIGI JAOKS!!!
Kitsaskohad ja probleemid ilmnevad kiiresti kui kogu otsustus protsessi suhtutakse liiga kerge käeliselt.
1️⃣ Koduõppe alustamine Eestis
Kas koduõpe on Eestis seaduslik?
Jah, koduõpe on Eestis täiesti seaduslik.
Koduõpet reguleerib Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Õpilane jääb kooli nimekirja, kuid õppetöö toimub kodus vanema vastutusel ja kooliga kokkulepitud tingimustel. Oluline on VALIDA ÕIGE KOOL, kool kus on koduõppe võimekus. Siit leiad koolide nimekirja, kes on koduõppe sõbralikud ja kellel on vastav võimekus ja kogemused.
Koduõppe hindamise korda muudeti 19.05.25, mis tähendab seda, et koolidele on tehtud korraldus, kontrollida koduõppel oleva lapse tegemisi. See peaks vähendama olukorda, et lapsel ei tekiks õppimises puudujääki.
Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018001
Põhikooli- ja gümnaasiumi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410?leiaKehtiv
Millised on esimesed sammud, et jääda koduõppele?
Koduõppele saab jääda 2x aastas, s.t avaldus peab olema esitatud 20.augustiks või 20 detsembriks.
Avalduse võib alati varem esitada, kui soovitakse jääda just juhendatud koduõppele, sest need kohad täituvad väga kiiresti. Koolid, kes pakuvad juhendatud koduõpet võtavad avaldusi vastu juba aprillist.
Isiklikult soovitan jääda koduõppele uuest õppeaastast ja võimalusel vältida pooleaasta pealt minekut, aga muidugi on erandeid. Erinevatel põhjustel alustatakse koduõpet kesket õppeaastat. Meie pere läks ka poolest õppeaastast, aga tagasi vaadatuna, parema meelega oleksin teinud uuest õppeaastast.
Mõned olulisemad punktid:
- Valid koduõppe sõbraliku kooli. Kindlasti teha koolide osas taustauuringut.
- Esitada avaldus, hinneteleht eelmisest koolist ja õpilase arengukaart/iseloomustus.
- Kordinaator kutsub vestlusele (koolis või veebis).
- Teha endale selgeks, kuidas valitud koolis õppesüsteem toimub (koduõpe või juhendatud koduõpe).
- Tutvuda kooli dokumentidega, sest töökava ja IÕK tuleb lapsevanemal ise teha või kui on kooli poolt eesmärkide kirjeldus olemas, siis kõik muu info sinna juurde lisada. Samas osad koolid lasevad kogu dokumentatsiooni lapsevanemal koostada, siis tuleks saada koolist sisend ja mis on kooli eesmärgid mida nad kindlasti tahavad töökavas näha. Kindlasti tutvuda ka põhikooli riikliku õppekavaga
- Oluline arusaada ja teada, et kuidas tõendada koolile, et laps on peatükid läbitöötanud ja vastava klassi teadmised omandanud. Selle kohta on igal kooli erinevad tingimused ja tõendamis vormid (õpimapid, tehtud tööd, referaadid jne)
- Seada lapsele ja endale nädala plaan ja poolaasta eesmärgid. Koduõpet alustades ajas muutuvad veidike plaanid ja see on täiesti normaalne.
Kui soovid enne kooliga suhtlemist oma olukorra läbi mõelda, saad minuga broneerida tasuta esmase vestluse.
2️⃣ Koolid
Kas iga kool peab lubama koduõppele?
Koolil on õigus otsustada taotluse üle.
Praktikas sõltub palju: suhtlusest, selgusest ja vanema valmisolekust vastutust võtta.
Kui kool ei ole esialgu toetav, ei tähenda see, et koduõpe ei ole võimalik – sageli vajab olukord lihtsalt teadlikumat lähenemist.
Koduõppe sõbralikud koolid
Need on koduõppe koolid, kus on olemas kordinaatorid, koduõppeosakond ja sõbralik suhtumine.
Tugi, mida pered vajavad, et keeruline bürokraatia saaks ilusti tehtud. Mõstlikud tähtajad ja hindamissüsteem. Selgus ja arusaam.
Tavakoolist koduõppele (need on need koolid, kus ei ole eraldi koduõppeosakonda ja kordinaatoreid)?
Mõned lapsevanemad proovivad koduõpet sama kooliga korraldada, kus laps juba käib. Põhjenduseks on see, et kool on lapsele juba tuttav. Paraku minu kogemuste põhjal on üksikud tavakoolid need, kes on koduõpet nõus kaaluma ja proovima, aga siis kool seab tingimusi lapsele ja vanemale. Need tingimused tuleb hoolega läbi arutada ja kirjapanna, et hiljem ei oleks probleeme või mööda rääkimisi. Ka hindamise sagedus tuleb kirja panna.
Minu hinnangul on see kooli mängimine kodus ja SEE EI OLE KODUÕPE. Oma kogemusest saan rääkida, et kool seda kaudu näitab ka suurema õigust. See tähendab, et kuhjatakse erinevate töödega üle ja tähtajad on ebamõistlikud. Iga aineõpetaja nõuab oma ja õppetööde keskkonnad on erinevad, seega lapsevanem koos lapsega peab suutma erinevate keskkondade vahel liikuda ja tähtaegadest kinni pidada.
Seega kui otsustada sellise vorm kasuks, siis palun tehke väga selgeks endale tingimused ja plaanid. Soovitan kõik kokkulepped vormistada kirjalikult, et oleks hiljem millele tugineda, kui peaks minema vaidluseks. Kui seda teete, siis väldite hiljem liigset jama ja sekeldusi.
Tavakoolid pigem pakuvad ise individuaalset õpet. See tähendab, et laps õpib kodus aga käib koolis vastamas 1xkuus. Soovitan väga täpselt enda ja lapse jaoks tingimused ja plaanid paika panna. Kirjalikult, et hiljem segadust ja ebatäpsusi vältida. See on oluline, sest siis ei saa kool hiljem midagi tagasi ajada või kooli poolseid tingimusi ühepoolselt muuta. Mõned märksõnad lisan, mida silmas pidada:
Kui tihti tuleb koolimajas käia.
Kes on õpetaja, kes lapsega siis tegeleb.
Mis moodi käib tööde vastamine, suuremate tööde tegemine ja hindamine.
Kuidas tõendada, et teemad on läbitud selliselt nagu õppekava ette näeb.
P.S Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse järgi, see ongi nende hinnangul kodus õppimine ja koolis vastamas käimine.
Koduõpe rajaleidja suunamisega, ehk “tervislikel põhjustel”
Koduõppele läbi rajaleidja komisjoni, kus hinnatakse lapse vajadused ja võimekus ning antakse sisend tavakoolile, et laps jääb koduõppele “tervislikel põhjustel”. Tavaliselt on see kool, kus laps juba käib. Sel juhul on koolil kohustus täita rajaleidja otsust. Lisaks tuleb arvestada, et kool kutsub lapse 1-2x kuus töid kooli tegema. Samas osades tingimustes on võimalik lapsevanemal ja koolil kokkuleppele saada ning kohandada mõlema poolseid tingimusi. Soovitan kirjalikult need tingimused vormistada.
3️⃣ Igapäevane korraldus ja vastutus
Kes vastutab lapse õppe eest koduõppes?
Vanem vastutab igapäevase õppe eest, kool vastutab õpitulemuste hindamise ja tunnistuse väljastamise eest.
Kas laps peab tahtma koduõpet?
Koduõpe toimima saada on vaja, kõigi pereliikmete panust. Eriti oluline on laps. Kuna laps teeb suuremalt jaolt iseseisvat tööd ja tal peab olema motivatsioon ja tahe koduõppes osaleda. Kui lapsel kõik see puudub ja ta satub koduõppele “vanema sunnil”, siis on see kogu protsess läbikukkumisele määratud.
Tihti me vanematena justkui teame paremini kuidas peaksid asjad toimuma lapse elus, aga on aspekte, mida laps peab mõistma ja ise osalema otsustamise juures.
Soovitan, et rääkige kodus teemad läbi ja ootate ära LAPSE OTSUSE. Isegi kui vanem on juba otsuse langetanud ja esimesed sammud ka teinud. Laps peab mõistma, milline hakkab välja nägema õpe kodus ning mis muutub tema jaoks.
Kas pean järgima riiklikku õppekava?
Peamised eesmärgid tuleb saavutada, kuid meetodid ja tempo võivad olla paindlikud.
Koduõpe võimaldab:
- liikuda lapse tempos
- kasutada projektõpet
- siduda aineid omavahel
- õppida päriseluliste olukordade kaudu
Mitu tundi päevas peab laps õppima?
Seadus ei määra kindlat tundide arvu.
Oluline on: järjepidevus, eesmärgipärasus ja õpitulemuste saavutamine.
Kas saab tekitada tasakaalu lapsevanem oma töö ja koduõppe vahel?
Koduõppel olles, ei pea lapsevanem olema kodune vanem. Võib käia täiskohaga tööl. Tegelikult on kõik kokkulepete teema. Mis kokkulepped peredes tehakse ja kuidas on asjad delegeeritud. Oluline on aus suhtlemine.
Mina olen käinud koduõppe ajal tööl ja olen olnud ka kodune. Seega saan kinnitada, et kui lapsel on oma eesmärk ja plaan, millest kinni peab, siis jookseb taustal kõik paika.
Pigem on väga oluline, et kui lapsel on vanemat vaja, siis lapsevanem on lapse jaoks kohal ja kuulab (aitab).
Mis muutusi koduõpe pere ellu toob?
Kõige suurem ja positiivsem muutus on see, et laps saab ennast välja magada ja ei pea ärkama äratuskellaga. Ta teeb endale sobiva päeva ja nädala plaani, kuhu mahuvad õppimine, liikumine, trenn, sõbrad jne. Kui selle teeb laps ise, siis on ta sellest võimeline ka kinni pidama.
Teine suur muutus on, et õhtuti ei pea pikalt ja väsinud peaga õppima. Alati saab valida sobilikuma õppimise aja. Saab paika panna, millisele õppeainele mis päeval sügavuti läheneda. Lapsel tekib huvi erinevate õppeainete vastu, kui ta saab näiteks terve päeva loodusõpetusega tegeleda.
Kolmas suur muutus on see, et peres väheneb kiirustamine, ärevus ja pinge. Kõige jaoks leitakse aega. Aeg on see, mis on marginaalse tähendusega.
4️⃣ Hindamine ja dokumentatsioon
Kuidas toimub hindamine koduõppes?
Hindamise kord lepitakse kokku kooliga.
Hindamine toimub 2x aastas. Uue seaduse järgi on koolil kohustus hinnata ka iga kuu või trimestri lõpus.
Hindamine toimub vestluste kaudu, tööde esitamise teel ja õpimapi kaudu.
Osad koolid soovivad hindamise ajaks peresid ka koolis näha.
Kas laps saab tunnistuse nagu teised?
Jah. Koduõppelaps saab täpselt samasuguse tunnistuse nagu koolis õppiv laps.
Kuidas dokumenteerida õppimist?
Lihtne ja arusaadav dokumentatsioon aitab:
- individuaalne õppekava ja poolaasta plaan
- projektide kirjeldused
- kinode, teatrite, muuseumite külastused
- tööde kogumik ( õpimapp digitaalne või paberil)
- loetud raamatute nimekiri
Kui tunned, et vajad abi dokumentatsiooni struktureerimisel, saame selle koos läbi vaadata mentorluses.
5️⃣ Sotsialiseerumine ja lapse areng
Kas koduõppelaps saab piisavalt suhelda?
Sotsialiseerumine ei tähenda ainult klassiruumi.
Koduõppes on suhtlus sageli mitmekesisem ja teadlikum – eri vanuses inimestega ning huviringides.
Mis saab edasi pärast põhikooli?
See on iga noore mõttes enne põhikooli eksameid. Arvestades seda, et noorte õpiea pikendamine toob kaasa kohustsue jätkata õppimist.
Koduõpe ei piira edasisi valikuid:
- gümnaasium
- e-gümnaasium
- kutseõpe
Oluline on, et noor oleks saanud õppida viisil, mis toetab tema tugevusi ja eneseusku.
6️⃣ Keerulisemad olukorrad
Kas koduõpe sobib ATH lapsele?
Jah, paljudele peredele on koduõpe lahendus, mis vähendab stressi ja toetab lapse individuaalseid vajadusi.
Vajadusel koostame personaalse plaani.
Mida teha, kui laps on koolist väsinud või ärev?
Koduõpe ei ole põgenemine, vaid teadlik valik.
Kui laps on tugevas stressis, aitab juba üks struktureeritud vestlus olukorra selgeks mõelda.
Kas koduõpe sobib teismelisele?
Sobib, kuid teismelise puhul on oluline tema valmisolek ja iseseisvuse tase. Selged kokkulepped ja koostöö vanemaga on võtmetähtsusega.
Miks osadel peredel ei õnnestu koduõpe?
Toon välja mõned olulisemad punktid:
- Vanem või laps ei ole lõpuni arusaanud koduõppe süsteemist.
- Vanem või laps ei taha ikkagi koduõpet.
- Eeldatakse, aga ei tegeleta reaalsusega.
- Ollakse kinni mingis oma ideaalis.
- Valitakse vale kool.
- Ühiskondlik surve on liiga suur ja pole toetajat, kes rasketel hetkedel abiks on.
- Lastakse ajal raisku minna, ehk et ei koostata plaani, millest kinni pidada.
- Ei julgeta tunnistada, et on liiiga suur amps.
- Dokumentatsioon jäetakse tahaplaanile või ei saada sellest ikkagi päriselt aru.
- Ignoreeritakse kooli korraldusi.
- Vaadakse, et näe tal toimib, küll meil ka….. mitte alati.
- Lapsevanem ei ole motiveeritud lapsega koostööst ja koos õppimisest, kui laps ei saa aru või ei oska.
- Mõned lapsevanemad ei sobigi koduõppe vanemaks.